Keskkonnakorralduse ja -poliitika (päeva- ja sessioonõpe) ning Keskonnakaitse õppekavade lõputööde valdkonnad ja teemad

Uuendatud: 19.04.2020 (Uuendatud M.Suškevičsi teemad)

Kui tudengil on endal konkreetne lõputöö teema, millega ta tegeleda tahaks, tuleks vastava sooviga pöörduda vastava valdkonnaga tegeleva töötaja poole (töötajate tegevusvaldkondade märksõnad leiate õppetoolide töötajate lehtedelt: MA, PKKK). Juhendaja võib olla ka väljastpoolt Eesti Maaülikooli kuid sellisel juhul on nõutav kaasjuhendamine meie ülikooli töötaja poolt. Lisaks siin lehel välja pakutud teemadele võite ideid lõputööde teemade osas leida vaadates varasematel õppeaastatel välja pakutud teemasid või sirvides eelmistel aastatel kaitstud lõputööde nimekirju (Linna- ja tööstusmaastike korraldus, Maastikukaitse ja -hooldus, Maastikuarhitektuur)

NB! Juhendamine on protsess, mis eeldab juhendatava suhtlust juhendajaga. Aktsepteeritav pole olukord, kus juhendaja annab oma nõusoleku juhendada aga saab tööst aimu alles eelkaitsmisel.
Kui olete õppejõult saanud nõusoleku lõputöö juhendamiseks, aga olete siirdumas akadeemilisele puhkusele või olete akadeemiliselt puhkuselt naasmas, siis palun suhelge edaspidiste arusaamatuste vältimiseks oma juhendajaga lõputöö teema jätkuva aktuaalsuse ja saadaval olemise osas ning kas juhendamise nõusolek on jätkuvalt kehtiv.

Teemad ja valdkonnad

Kalev Sepp - professor
Valdkonnad:
Maastiku muutused, loodushoid , keskkonnakorralduse meetmed, keskkonnapoliitika, ökosüsteemiteenused

Valdo Kuusemets - professor
Valdkonnad:

Magistritöö teemad:
1. Süsiniku bilansi arvutamine ühe administratiivüksuse näitel
Süsiniku bilansi koostamise metoodika välja töötamine ja rakendamine ühe valitud administratiivüksuse näitel. Eeldab ingliskeelse kirjanduse läbitöötamist.
2. Ringmajanduse põhimõtete kasutamine prügilasse ladestatud materjali ümbertöötlemisel (kaasjuhendaja professor Mait Kriipsalu)
Prügilasse ladestatud materjalist tehakse rahvusvahelise magistrantide nädalase kursuse raames 2018 märtsis-aprillis proovikaevamised ja sorteeritakse sinna ladestatud materjal, leitakse nende kogused, omadused ja püütakse leida kõige optimaalsemad lahendused jäätmete uuesti kasutamiseks.
3. Energiakultuuride kasvatamine jääksoode taastamisel (kaasjuhendaja professor Mait Kriipsalu)
Endise turba kaevandamise alal (Pärnu lähedal) erinevate energiakultuuirde kasvatamise katsed ja efektiivsuse analüüs.
4. Metaanlagunduskatte efektiivsuse uuring Uikala prügilas (kaasjuhendaja professor Mait Kriipsalu)
Eeldab välitöid Uikala prügilas (Jõhvi läheduses) ja labori töid Tartus.

Maanteeameti poolt välja pakutud teemad (soovituslikult sessioonõppe tudengitele, kontaktisikuks on Valdo Kuusemets):
1. Paikkonna tasandil erinevate liiklusohutuse aspektide uurimine
- Jalgrattaga liikumise võimalikkusest Viljandi linna näitel (või x linna näitel).
Lahenduste pakkumine omavalitsusele (jr liikluse võrgustiku loomine või liiklusmudel).
- Jalgrattaliikluse edendamise võimalused Viljandi linnas (või x linnas).
- Jalakäijate ja jalgratturite liikluskäitumine Viljandi linnas.
- Ühistranspordi kasutatavus Viljandi linnas (või x linnas).
Linnaliini bussiliikluse planeerimine ja parendamise võimalused. Ühistranspordi tõhususe ja toimivuse analüüs Viljandi linnas (või x linnas).
- Ühistranspordi infrastruktuur Viljandi linnas (või x linnas).
2. Piirkiiruse tõstmisega kaasnev suurenev kütusekulu ja CO² heide
Sõidukite piirkiirused on olnud aktuaalne teema, mida on lahatud eelkõige läbi liiklusohutuse. Kaasaegsed sõidukid on suhteliselt stabiilsed ja juhitavad ka suurematel kiirustel, mis soodustab kiiremat aga samas ohutut sõitu. Liiklusohutus ei ole aga ainuke hindamise aspekt, vaid suuremate kiirustega kaasneb ka ökoloogiline jalajälg. Näiteks Eesti on kasvuhoonegaaside heitkoguste poolest üks Euroopa kehvemate näitajatega riike. Seega millist mõju omab kütusekulule ja CO² heitele suurem liiklemiskiirus?

Mart Külvik - professor
Valdkonnad:
Maastiku elurikkuse ja pärandkultuuri korraldus, poliitika ja planeerimine; ökovõrgustik ja rohetaristu; ökosüsteemiteenuste mõju inimtervistele ja heaolule; looduspõhised lahendused
Teemad:
1. Rohevõrgustiku inimheaolu toetavad ökosüsteemiteenused
Sobib magistriastmele. Põhinedes kahe teadusprojekti – IMAGINE 2017-2020 (https://imagine.inrae.fr/) ja BONUS Rosemarie 2019-2020 (https://www.syke.fi/enUS/Research__Development/Research_and_development_projects/Projects/BONUS_ROSEMARIE) metoodilisel kogemusel – määratletakse juhtumiuuringualadel (nt Harjumaa) ökosüsteemiteenuste mahtu ja nõudlust väärtusamplituudi erinevates osades („kasulikust kahjulikuni“ services-disservices) ja nende multifunktsionaalsete kimpude (bundles) olemust. Põhihuvi pakuvad kultuuriteenused. Olemasolevat mahtu ja nõudlust kombineerides on kavas võrdlevalt hinnata alternatiivseid ruumilisi planeerimislahendusi. Eeldatavad on vähemalt GIS baasoskused. Võimalik kaasjuhendaja doktorant Fiona Nevzati.
2. Ökosüsteemi korralduseks ja kaitseks toimuv seire ja hindamine: teooria ja praktikad Eestis
Sobib magistriastmele. Töö eesmärgiks on saada ülevaade rahvusvahelistest ja riiklikest kohustustest tulenevatest seire- ja hinnangutegevustest ning võrrelda seda kirjandusest ja poliitikadokumentatsioonist leitavate soovitustega. Eelduseks on valmisolek suhelda (intervjuud!) keskkonnaametnikega ning lugeda-analüüsida nii teaduslikke kui ametkondlikke ja poliitikatekste eesti ja inglise keeles.

Kaja Orupõld - dotsent
Valdkonnad:
- Keskkonnaohtlikud ained (keskkonna analüüs; saasteained keskkonnas, levik, omadused ja käitumine)
- Jäätmete analüüs ja väärindamine (jäätmete ringlussevõtt; biojäätmete käitlemine; biogaasi ja biometaani tootmise potentsiaal; biolagunevate plastide komposteeritavus)
Teemad:
1. Jäätmete biogaasi tootlikkuse hindamine
Töö käigus uuritakse orgaaniliste jäätmete, eelkõige põllumajanduses ja toiduainetööstuses tekkivate jäätmete, väärindamise võimalusi läbi biogaasi/biometaani tootmise. Uurimistöö on eksperimentaalne, laboris viiakse läbi katsed jäätmete biogaasi ja –metaani tootlikkuse määramiseks.
2. Põhjavee kvaliteedi hindamine puurkaevuvee analüüsiandmete põhjal
Uurimistöö käigus kogutakse VEKA andmebaasist puurkaevuvee füüsikalis-keemiliste näitajate analüüsiandmed, viiakse läbi andmete analüüs ja kaartide koostamine ArcGis programmiga. Uurimistöö kaasjuhendaja Anne Kull.

Siiri Külm- nooremteadur
Valdkonnad (bakalauresetöödele):
- Pärandkultuur (miljööväärtuslikud alad, põlised talukohad, mõisamaastikud, kalmistud)
- Linnaökoloogia (nutikad linnaruumi lahendused ja linnaplaneerimine, linnahaljastus)

Pille Gerhold- lektor
Valdkonnad:
ökoloogia, elurikkus, biootilised interaktsioonid
Bakalaureusetöö teemad:
1. Herbivooria mustrid globaalsel skaalal (TEEMA VÕETUD)
Töö eesmärk on uurida inglise keelse teaduskirjanduse põhjal, millised organismirühmad söövad taimi ja kas selles on globaalne muster ning miks?
2. Tolmeldamise mustrid globaalsel skaalal
Töö eesmärk on uurida inglise keelse teaduskirjanduse põhjal, millised organismirühmad tolmeldavad õistaimi ja kas selles on globaalne muster ning miks?
Magistritöö teemad:
1. Taimede ja herbivoorsete putukate spetsialiseeritus globaalsel skaalal (TEEMA VÕETUD)
Töö eesmärk on uurida inglise keelse teaduskirjanduse põhjal ja meta-analüüsiga putukherbivooria spetsiifilisuse globaalseid mustreid ja nende mustrite põhjuseid: mitu putukaliiki on kohanenud ühe taimeliigi kohta, mitu taimeliiki on kohanenud ühe putukaliigi kohta ning kus ja miks?
2. Õistaimede ja putuktolmeldajate spetsialiseeritus globaalsel skaalal
Töö eesmärk on uurida inglise keelse teaduskirjanduse põhjal ja meta-analüüsiga putuktolmeldamise spetsiifilisuse globaalseid mustreid ja nende mustrite põhjuseid: mitu tolmeldajaliiki on kohanenud ühe taimeliigi kohta, mitu taimeliiki on kohanenud ühe tolmeldajaliigi kohta ning kus ja miks?

Are Kaasik- vanemlektor
Valdkonnad:
Maakasutus- ja maastikumuutused, inimmõju erinevad aspektid
Bakalaureusetöö teemad:
1. Valitud maastiku- või haldusüksuse maastikumuutused perealbumi fotodelt.
Eesmärk tuvastada ülesleitavad paigad ja/või objektid vanadelt perealbumi fotodelt. Jäädvustada praegune seis, millised on kadunud, muutunud või jäänud samaks.
2. Uued ja kaduvad maastikumärgid Eesti looduses.
Eesmärk anda ülevaade maastikumärkidest, mis iseloomustavad mõisaaega, nõukogude aega, I ja II iseseisvusperioodi.
3. Valitud maastikuüksuse (n maastikurajooni või paikkonna) loodus- ja majandusgeograafiline (miks mitte ka kultuurilooline) ülevaade.
Laiendatud uurimistöö õppeaines „Eesti loodusgeograafia“ (PK.0216). Lisaks loodusgeograafilisele ülevaatele hõlmab ka:

- hinnangut loodusressurssidest ja -tingimustest lähtuvale kasutuspotentsiaalile, n milliseid tegevusalasid on viljeletud, millised inimtegevusalad on veel võimalikud ja/või perspektiivsed (nn piirkonna arengueeldused ja -pidurid).
- hinnangut piirkonna loodus- ja/või maastikuväärtustele, n mis on piirkonnale eriti iseloomulikku või väärtuslikku, mida tuleks säilitada ja/või mr-i tutvustamiseks kasutada (nn potentsiaalsed turismimagnetid).
- hinnangut inimmõjule (positiivsed ja negatiivsed näited), n kus on inimene maastikupilti rikastanud/kaunistanud, kus selle ära rikkunud (otseselt või visuaalselt reostanud). Hea kui piltidega illustreeritud.
- Võib käsitleda ka kultuurilugu, n kes loomeinimestest on sealsest piirkonnast võrsunud, seal elanud/töötanud jmt.

4. Maapiirkonna tootmishooned mõisaajal, nõukogude ajal, I ja II iseseisvusperioodil.
5. Võimalikud referatiivsed teemad võiks käsitleda n (Eesti ja maailma praktikaid) liiva-kruusakarjääride rekultiveerimisel, soode, pärandkoosluste taastamisel …

Jaak Kliimask - lektor
Valdkonnad:
Maa-asustus, Maaelu areng, Regionaalareng, Põllumajandusgeograafia, Tööstusgeograafia
Magistritöö teemad:
1. Endiste kolhooside ja sovhooside keskasulate sotsiaal-majanduslik ha demograafiline restruktureerumine Kagu-Eestis
2. Paljukorterilised elamud Kagu-Eesti maapiirkondades: kinnisvara hindade seosed sotsiaal-majandusliku ja demograafilise arenguga
3. Tööstushoonete ehitus Eestis ja regionaalne areng
4. Põllumajandushoonete ehitus Eestis ja regionaalne areng
5. Heakord erinevat tüüpi maa-asulates. Valitud piirkonna näitel
6. Kinnisvara hinnad endistes Eesti kolhoosikeskustes ja neid mõjutavad tegurid
7. Puidutööstus paiknemine ja selle muutused Eestis. Mõju maakohtade arengule

Anne Kull - lektor
Valdkonnad:
GIS, geoinformaatika
Teemad:
1. Geoinformaatika õpetamine Eesti kutse- ja kõrgkoolides
Selle töö raames tuleb kõigepealt eeltööde (nt internetiotsingutega) käigus välja uurida, millistes kutse- ja kõrgkoolides õpetatakse GISi. Seejärel tuleb peamiselt süvaintervjuude teel selgitada välja, kuidas GISi õpetatakse – millised GISi kursused milliste erialade (üli)õpilastele kohustuslikud on ja millised GISi kursused on vabalt valitavad, kui palju on teooria ja praktikumi tunde, milliseid teemasid käsitletakse teooria tundides ja milliseid ülesandeid ja mis programmidega lahendatakse praktikumides – ja millised on GISi õppimise / õpetamise tulemused (õppejõudude ja (üli)õpilaste hinnangul) ning millised on peamised GISi õpetamise ja õppimisega seotud probleemid. Sobib rohkem magistritöö teemaks, kuna tegemist on mahuka teemaga, mis eeldab üsna spetsiifilisi teadmisi.
2. GISi kasutamine riigiametites
Selle töö raames tuleb kõigepealt eeltööde (nt internetiotsingutega) käigus välja uurida, millistes riigiametites kasutatakse GISi. Seejärel tuleb peamiselt süvaintervjuude teel selgitada välja milliste ülesannete täitmiseks GISi kasutatakse, milliseid GISi ülesandeid sooritatakse ning milliseid GIS programme kasutatakse, milliseid ruumiandmeid kasutakse, kas ja kuidas toimib GISi alane koostöö erinevate riigiametite vahel, millised on peamised GISiga seotud probleemid ja millised on GISi kasutamisega seotud tulevikuplaanid. Töö tegemine eeldab kursis olemist nii GISi ülesannetega (GISi operatsioonidega, mida sooritatakse konkreetsete ülesannete lahendamiseks) kui ka ruumiandmete olemuse kui ka peamiste olemasolevate ruumiandmetega. Sobib rohkem magistritöö teemaks, kuna tegemist on mahuka teemaga, mis eeldab üsna spetsiifilisi teadmisi.
3. GISi kasutamine kohalikes omavalitsustes
Selle töö raames tuleb nii ankeetküsitluse kui ka süvaintervjuude teel selgitada välja, millistes kohalikes omavalitsustes ja milliste ülesannete sooritamiseks kasutatakse GISi, milliseid GIS programme kasutatakse, milliseid ruumiandmeid kasutakse, kas ja kuidas toimib GISi alane koostöö teiste kohalike omavalitsuste jt asutustega (nt riigiametitega), millised on peamised GISiga seotud probleemid ja millised on GISi kasutamisega seotud tulevikuplaanid. Töö tegemine eeldab kursis olemist nii GISi ülesannetega (GISi operatsioonidega, mida sooritatakse konkreetsete ülesannete lahendamiseks) kui ka ruumiandmete olemuse kui ka peamiste olemasolevate ruumiandmetega. Sobib rohkem magistritöö teemaks, kuna tegemist on mahuka teemaga, mis eeldab üsna spetsiifilisi teadmisi.
4. Sentineli (satelliidipildid) andmetel arvutada erinevate taimkatte indeksite (NDVI jt) ajaline dünaamika erinevate põllukultuuride jaoks (nii tihti kui saab, vegetatsiooni perioodil nii palju kui andmeid on). Uurida, kui hästi saadud vegetatsiooni indeksite aegrea põhjal on võimalik prognoosida erinevate kultuuride puhul saagikust. Arvesse tuleks võtta ka meteoroloogilisi parameetreid (sademed, temperatuur jne) ja vaadata, kuidas need mõjutavad vegetatsiooni indekseid. Tulemusi saab võrrelda ka saagikuse andmetega ja vaadata, kui hästi on võimalik erinevate kultuuride ja erinevate indeksite põhjal saagikust prognoosida.

Ivar Ojaste- lektor
Valdkonnad:
Loomaökoloogia, looduskaitse
Bakalaureusetöö teemad:
1. Kurgede rändeökoloogia
Töö eesmärgiks on analüüsida sugukonda kurglased (Gruidae) kuuluvate liikide rändekäitumist avaldatud teaduskirjanduse baasil. Töö koostamine eeldab huvi lindude rändekäitumise vastu, töökust, head inglise keele ning võrdleva analüüsi oskust.
2. Kliimamuutuse mõju lindude pesitsemisele
Töö eesmärgiks on uurida teaduskirjanduse baasil kliimamuutuse mõjuvektoreid lindude pesitsemisele (pesitsemise ajastus, edukus). Töö koostamine eeldab huvi lindude ökoloogia vastu, töökust, head inglise keele ning võrdleva analüüsi oskust.
3. Kliimamuutuste mõju lindude rändele
Töö eesmärgiks on uurida teaduskirjanduse baasil kliimamuutuse mõjuvektoreid lindude rändele (rände ajastus, rände pikkus, rände kestvus). Töö koostamine eeldab huvi lindude ökoloogia vastu, töökust, head inglise keele ning võrdleva analüüsi oskust.
Magistritööde teemad:
1. Elupaigakasutuse talvitusaladel ja selle sõltuvus geograafilisest asukohast
Töö eesmärgiks on uurida telemeetriliste originaalandmete põhjal sookure elupaigakasutust (pindala, liikumise intensiivsus, ööpäevane rütm, talvitusperioodi pikkus) talvitusaladel Euroopas, Põhja- ja Kirde-Aafrikas ning Lähis-Idas. Töö koostamine eeldab huvi lindude ökoloogia vastu, elementaarseid teadmisi statistikas, programmi R erinevate pakettide kasutamise õppimist, töökust ja head inglise keele oskust.
2. Rändeaegne elupaigakasutus
Töö eesmärgiks on uurida telemeetriliste originaalandmete põhjal sookure rändeaegset elupaigakasutust (pindala, liikumise intensiivsus, ööpäevane rütm, pestusperioodi pikkus) erinevatel rändeteedel. Töö koostamine eeldab huvi lindude ökoloogia vastu, elementaarseid teadmisi statistikas, programmi R erinevate pakettide kasutamise õppimist, töökust ja head inglise keele oskust.

Monika Suškevičs - nooremprofessor
Valdkonnad:
Avalikkuse kaasamine loodushoius; kaasav energiamajandus; koostööline õppimine (social learning); dokumendianalüüs; kvalitatiivne uurimus; süstemaatilise kirjandusülevaate meetodid
Teemad:
1. Keskkonnateemaliste harrastusteaduse projektide tõhususe hindamine (võimalik kaasjuhendaja Veljo Runnel)
Teemavaldkond – tööd jagub tõenäoliselt mitmele tudengile – sobib nii bakalaureuse- kui magistritöö(de)ks. Harrastusteadus kui vabatahtlike osalus teadusuuringutes on keskkonnavaldkonnas järjest enam oluline mitmel põhjusel, nt kuluefektiivsem andmete kogumine, keskkonnahariduse edendamine, avatud teaduse kontseptsioon, jms. Eestis on mitmeid harrastusteaduse projekte, mis taotlevad lisaks teaduslikule aspektile ka laiemaid eesmärke, nt Eesti Ornitoloogiaühingu juhitavad linnuvaatluspäevad, ELFi aktsioonid (nt „Konnad teel(t)“, „Eesti otsib nurmenukke“), Loodusvaatluste andmebaas. Nende projektide laiem ühiskondlik ja poliitiline mõju pole teada. Magistritöö(de) eesmärk on uurida valitud harrastusteaduse algatuste olemust ja hinnata nende tõhusust ning laiemat mõju erinevate kriteeriumide alusel. Töö täpsema fookuse leiame koos tudengiga teda huvitavas suunas. Töö sisuks on kirjanduse analüüs (teaduskirjandus, poliitikadokumendid, jm), intervjuude, workshoppide ja/või küsitluste läbiviimine harrastusteaduse projektidega seotud inimestega ja harrastusteaduse andmestike võimalike kasutajatega (poliitikakujundajad jt). Teema on seotud EL projekti COST Action CA15212 „Citizen Science to promote creativity, scientific literacy, and innovation throughout Europe“ 2016-2020 ja ettevalmistatava stardigrandiga.
- Teadlikkus harrastusteaduse andmestikest ja suhtumine nende kasutamisse (küsitlus/intervjuud)
- Harrastusteaduse andmebaaside kasutatavus keskkonnahoiu praktikates (küsitlus/intervjuud)
- Harrastusteaduse mõju keskkonnapoliitikale ja -praktikale (süstemaatilise kirjandusülevaate metoodikal)
2. Kaasamise eesmärkide analüüs Eesti keskkonnakorralduses (nt looduskaitse, KMH/KSH või ruumilise planeerimise kontekstis)
Teemavaldkond sobib nii bakalaureuse- kui magistritööks. Avalikkuse kaasamine ja osalus on demokraatliku ühiskonnakorralduse lahutamatu osa. Samas on kaasamise praktikas sageli puudujääke seetõttu, et kõigile osapooltele pole selge, mida otsusetegijad kaasatavailt ja kogu protsessilt ootavad. See viib praktikas osapoolte-vaheliste arusaamatusteni, mis omakorda põhjustab viivitusi ning muid probleeme otsustusprotsessis, sh kohtulahendid. Milliseid eesmärke seavad kaasamisele Eestis eri valdkondade poliitikadokumendid ja -õigusaktid? Millised on kaasamise eesmärgid ja osalejate ootused protsessile valitud juhtumite põhjal? Kuivõrd aitab eesmärkide ja ootuste selge sõnastamine ennetada konflikte osapoolte vahel ja tõhustada keskkonnaotsuste tegemist? Bakalaureuse-või magistritöös valitakse välja üks keskkonnakorralduse valdkond (nt looduskaitse) ja analüüsitakse juhtumipõhiselt kaasamise eesmärke ning osalejate ootusi. Töö metoodiline alus on dokumendianalüüs, intervjuude läbiviimine ning nende kvalitatiivne analüüs. Töö täpse teema seame paika koos tudengiga, sh vastavalt tema huvidele. Teema eeldab tööd ka inglisekeelse kirjandusega.
3. Takistused tõhusale osalusele: „mitteosaleja“ perspektiiv
Teemavaldkond sobib nii bakalaureuse-kui magistritööks. Eesti keskkonnakorralduse praktika pakub järjest enam võimalusi avalikkuse ja erinevate osapoolte osalemiseks. Kuivõrd neid võimalusi Eesti praktikas kasutatakse? Mis takistab osalemist? Kuidas mõjutab see keskkonnaotsuste tõhusust? Bakalaureuse-või magistritöös analüüsitakse valitud juhtumite alusel põhjusi, mis takistavad erinevaid asjalisi nt ruumilise planeerimise või looduskaitseotsuste tegemisel osalemast. Töö metoodika on kvalitatiivne: töö eeldab suhtlemist erinevate osapooltega (intervjuud) ning kogutud materjali kvalitatiivset sisuanalüüsi. Töö täpse teema seame paika koos tudengiga, sh vastavalt tema huvidele. Teema eeldab tööd ka inglisekeelse kirjandusega.

Eva-Liis Tuvi - lektor
Valdkonnad:
Looduskaitse, sh kaitsealad, keskkonnakaitse, keskkonna kasutus, loodus/keskkonnaharidus.
Oodatud on tudengipoolne huvi ja teema väljapakkumine, mis jääb valdkondade piiresse.
Bakalaureusetöö teemad:
1. X maakonna (valikus on Hi, Põ, Jõ, Ta, Ra, Jä) kaitstavate objektide dünaamika ajas - soovituslik ajaaken on 2014-2020), millised on muutused, millest need on tingitud, mis on eesmärk.
Töö eeldab tööd õigusaktidega ja kindlasti ka inglisekeelse kirjandusega. Kahjuks ei tule mõne GIS-programmi valdamine.
2. Geoloogilised kaitsealad Eestis.
Milliste kaitsealadega on tegemist, mida kaitstakse, millised piirangud ja eesmärgid. Töö eeldab tööd õigusaktidega ja kindlasti ka inglisekeelse kirjandusega. Kahjuks ei tule mõne GIS-programmi valdamine.

Maaria Semm - peaspetsialist
Valdkonnad:
Maakasutus- ja maastikumuutused, maastikuhooldus, maastikuanalüüs
Bakalaureusetöö teema:
1. Matsalu rahvuspargi traditsiooniline maakasutus
Traditsioonilise maakasutuse tundmine on vajalik rahvusparkide kaitse-eesmärkide täitmiseks, luues aluse pärandkultuurimaastike ja traditsioonilise põllumajandusega seotud tegevustele. Maastiku-uuringuis on ulatuslikult rakendatud eri kaardikihtide võrdlust, et teha kindlaks maakatte muutusi. Topograafilised kaardid ei näita siiski ajalooliste rohumaade kogu levikut, sest osad heina- ja karjamaadena kasutatavad alad olid tänapäeva mõistes metsad. Tegeliku maakasutuse kohta saab teavet 1939. aasta põllumajandusloenduse käigus koostatud talundilehtedelt. Võttes aluseks rahvuspargi digitaliseeritud maakatte andmebaasi andmed, on võimalik teha üldistusi kogu rahvuspargi maakasutuse kohta.
Magistritöö teema:
1. Maastiku eelistusanalüüs Otepää looduspargi vaatlusalade põhjal
Uurimuste järgi on maastiku keerukuse ja looduslikkuse ning inimeste maastikueelistuste vahel seos. Maastiku kvalitatiivse eelistuse hindamiseks sobivateks ning sageli kasutatavateks andmeallikateks on fotod. Maastikuvaadete muutumise hindamiseks kasutatakse analüüsiks sobivaid ajaloolisi fotosid ja samast kohast jäädvustatud tänapäevaseid vaateid. Viiakse läbi küsitlus inimeste maastikueelistuste kohta. Keerukuse ja looduslikkuse kvantitatiivseks hindamiseks kasutatakse sobivaid maastikumeetrika indikaatoreid. Analüüsi aluseks on ajalooliste fotode puhul 1948. aasta NL topograafiline kaart mõõtkavas 1:25000 ja tänapäevaste vaadete analüüsimisel Eesti topograafiline andkogu.

Pille Tomson - vanemlektor
Valdkonnad:
Ajalooline maastikuökoloogia, looduskaitse (taimestik, maastik), kultuurmaastike kujunemine
Magistritöö teemad:
1. Avalikuse kaasamine Karula rahvuspargi kaitsekorralduskava koostamise protsessis. Juhtumiuuring (kaasjuh. Monika Suškevičs)
Karula rahvuspargile koostatakse kaitsekorralduskava perioodiks 2020-2029. Et tegemist on kaitsealaga, kus on ligi 200 elanikku, mitmeid huvirühmi ja palju kaitseväärtusi, on Keskkonnaamet kaasanud kava koostamise protsessi avalikkust.
Töö eesmärk: kirjeldada kaasamisprotsessi Karula rahvuspargi kaitsekorralduskava koostamisel, hinnata selle otstarbekust ja mõjukust ning teha ettepanekud sarnases kontekstis kaitsekorralduskavade kaasamisprotsesside täiendamiseks. Töö empiiriliseks aluseks on kaasamiskoosolekute protokollid, laekunud ettepanekud ja intervjuud protsessis osalejatega. Teema eeldab tööd (inglisekeelse) teaduskirjandusega, et välja selgitada sobivad analüüsikriteeriumid ja koostada kirjanduse analüüs teoreetilise taustana. Töö eeldab ka valmisolekut suhtlemiseks (intervjuud) erinevate inimestega.
2. Natura elupaikade ajalooline kujunemine valitud kaitsealal.
3. Poollooduslike rohumaade muutused 20. sajandil valitud kaitsealal (talundilehed ja kaardianalüüs)

Janar Raet - spetsialist
Valdkonnad:
GIS, maakasutuse muutused, ajaloolised kaardid

Kaupo Kokamägi - doktorant
Teema:
1. Droonide kasutamine keskkonnauuringutes

Margret Jürison, doktorant (margret.jyrison@gmail.com); Prof Marika Mänd (marika.mand@emu.ee)
Bakalaureusetöö teema:
1. Pestitsiidi segude mõju kimalaste toitumisele ja suremusele.
Töö eesmärgiks on selgitada erinevatesse klassidesse kuuluvate pestitisiidisegude toime kimalaste toitumisele ja suremusele. Katsed toimuvad taimetervise laborites. Katsete algus märts 2020. Katsetöö tasustatakse.

Steffen M. Noe - vanemteadur (Taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetool, steffen.noe@emu.ee)
1. Andmeanalüüs: kasvuhoonegaaside taustkontsentratsioonid metsa ökosüsteemis
Magistritöö praktiliseks osaks on Järvseljal kogutud kasvuhoone- ja jälggaaside andmete analüüs, päeva- ja hooajalise dünaamika hindamine. See töö on osa komplekssest uuringust, milles analüüsitakse ainevahetust metsa ökosüsteemi ja atmosfääri vahel. / Practical part of the Master thesis is to analyse data collected at the SMEAR Estonia station and to determine the daily and seasonal dynamics. The work is part of complex research on biogeochemical cycles of forest ecosystems
2. Mullahingamine ja seda mõjutavad tegurid metsamuldades / Assessing soil respiration and driving forces in forest soils.
Magistritöö praktiliseks osaks on metsamuldade ja atmosfääri vahelise gaaside liikumise uurimine. Teemaga kaasnevad mõõtetööd Järvselja SMEAR jaamas ning andmeanalüüs. / Practical part of the Master thesis are the assessment of the exchange and dynamics of gases between forest soils and the atmosphere. This includes measurements at the SMEAR Estonia station in Järvselja and data analysis.
3. Lehtede/okaste varise teke ja selle dünaamika / Assesing leaf/needle litter production and dynamics.
Magistritöö praktiliseks osaks on okaste/lehtede varise tekke hindamine ning biomassi voogude ja lehepinna pindala hindamine. Teemaga kaasnevad mõõtetööd Järvselja SMEAR jaamas ning andmeanalüüs / Practical part of the Master thesis are the assesement of the leaf/needle litter production, data analysis, estimation of biomass flux and leaf area. This includes measurements at the SMEAR Estonia station in Järvselja and data analysis.
4. Metaanivoogude uurimine SMEAR Eesti mõõtejaamas Järvseljal / Methane flux studies at SMEAR Estonia station in Järvselja
Magistritöö praktiliseks osaks on erinevate puistute iganädalased metaanivoogude mõõtmised Järvselja SMEAR jaamas ning seejärel lõpuks andmeanalüüs. / Practical part of the Master thesis includes weekly chamber measurements of methane flux in different forest stands at the SMEAR station in Järvselja and followed by data analysis.