Kalandus ja rakendusökoloogia

Eesti Maaülikooli ametlikud infolehed: 

 

2013-2018 kandis veekeskkonnaga tegelev PKI magistriõppe õppekava nime "Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia" (2006-2013 oli õppekava nimeks "Rakendushüdrobioloogia"). 2018. aasta lõpus läbis õppekava põhjaliku uuendamise ja kaasajastamise ning magistriõppe õppekava uueks nimeks sai "Kalandus ja rakendusbioloogia". Päevaõpe asendus sessioonõppega ning senisele kahele spetsialiseerumise võimalusele lisandus veel ka kolmas. Oluliselt tugevdati kalanduse ja vesiviljelusega seonduvat õpet. Õppekava haldavad PKI Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetool ning Elurikkuse ja loodusturismi õppetool.

 

Õppetöö

Magistriõppe kestuseks on 2 aastat. Sessioonõpe võimaldab üliõpilasel paindlikku õpingute ja tööelu sidustamist. Õppekava on loogiliselt modulaarne. Ettevõtluse alammoodul annab hea ettevalmistuse äripraktikatest ja ettevõtte juhtimisest. Praktikumide ja metoodikate alammoodulis on rõhk on praktilistel töödel, teadustöö aluste ja mõtteviisi omandamisel ning andemteadusel. Keskkonnajuhtimise alammoodul annab ettevalmistuse ka keskkonnamõjude hindamise läbiviimiseks. Rakendusökoloogia alammoodul käsitleb molekulaarökoloogiat, looduskaitsebioloogiat, globaalseid muutusi ja invasiooniökoloogiat ning selles tulenevaid riske metsanduses, põllumajanduses, kalanduses ja bioressursside haldamises üldisemalt. Õppetöö toimub loengute, seminaride, labori- ja välipraktikumidena. Õpikeskkonnaks on hästi sisustatud õpperuumid, laborid ja tipptehnika. Välitöödeks välibaasid ja moodne laborikompleks maalilise Võrtsjärve ääres.

Eriala omandab tudeng valides ühe kolmest spetsialiseerumisest:

  • Kalandus ja vesiviljelus – koolitatakse spetsialiste kalanduse ja vesiviljeluse sektorile.
  • Maismaa rakendusökoloogia – maismaa bioressursside jätkusuutlik majandamine, sh pool-looduslikud kooslused, koormustaluvus, ökosüsteemide taastamine.
  • Veekogude rakendusökoloogia - veekogude bioressursside jätkusuutlik majandamine, sh veekogude biomanipulatsioon ja tervendamine, kalastiku struktuuri parandamine, liigirikkuse säilitamine.

Rohkem infot sessioonõppes õppimise kohta leiate EMÜ sessioonõppe lehelt.
 

Vaata kalanduse ja rakendusökoloogia kohta käivaid videosid SIIT.

 

 

Kas teadsid…

… et mageveevarudelt on Eesti üks rikkamaid riike maailmas? Eestis on üle 2800 registreeritud järve ning jõgede ja ojade kogupikkus ületab 30 000 km. Lisaks üle 80 000 alla 1 ha suurusega veesilma.

Kõik need on toimivad ökosüsteemid, mis rikastavad inimese elukeskkonda ja tõstavad elukvaliteeti oma ökosüsteemi teenustega. Veevaatega kodu on hinnas igas igas tsivilisatsioonis ja ajastul.

Aga seda ainult juhul, kui veekogud on heas seisus, mida nõuab nii EL ja Eesti seadusandlus, olulisem aga – seda vajame me ise. Riigid ja omavalitsused panustavad järjest enam veekogude tervise hoidmisesse ja parandamisse – see on tõusev trend globaalselt.

Lisaks esteetilisele ja puhkemajandusele on veekogud tähtsad kalamajanduslikult ning toetavad vesiviljelust, mis on nii Eestis kui maailmas kiiresti arenev ja innovaatiline sektor. Vesiviljelus sobib suurepäraselt Eesti looduslike olude ja kliimaga.

Veekogude hea tervis sõltub otseselt kalda- ja ka kaugema ümbruse maismaa ökosüsteemidest. Sarnaselt veekogudega loovad Eesti maastikud, maismaa looduslikud ökosüsteemid ning pärandkooslused head võimalused rohemajanduse arendamiseks. Õpe toimub läbi praktiliste taastamisprojektide. Tegeletakse biomajanduses sobilike majandusmeetodite ja mudelite väljatöötamise ja katsetamisega.

 

Uurimislaev "Lota" ja endine uurimisalus "Bioloog"