Kalandus ja vesiviljelus
- Sisseastumisinfo
- Õppekavad
- Aiandus
- Kalandus ja rakendusökoloogia
- Kalandus ja vesiviljelus
- Keskkonnakaitse
- Keskkonnakorraldus ja -poliitika
- Loodusturism
- Maastikuarhitektuur (BSc: Keskkonnaplaneerimine ja maastikukujundus)
- Maastikukaitse ja -hooldus
- Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine
- Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia
- Olulised kuupäevad 2020/2021
- Sessioonõppe graafik 2020/2021
- Lõputöö koostamine
- Ettevõtte- ja erialapraktika
- Infomaterjalid
- Puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine
- Teadlikkuse suurendamine koolides
Eesti Maaülikooli ametlikud infolehed:
- Kalanduse ja vesiviljeluse bakalaureuseõpe
- Kalanduse ja rakendusökoloogia magistriõpe (sessioonõpe, vastuvõtt alates 2019/2020 õppeaastast)
Kalandus on Eestis traditsiooniline ja oluline majandussektor, mis on teinud läbi suured muutused ja on aluseks biomajandusel põhinevale sinisele majanduskasvule eeldades vesiviljeluse eelisarendamist.
Õppekava eesmärgiks on ette valmistada haritud inimesi töötamaks praktilises kalanduses (looduslike kalaressursside majandamine) ja vesiviljeluses (veeorganismide, sh kalade, vähkide, molluskite, vetikate „tootmine“).
Targaks saanud ja toimekad spetsialistid saavad valida oma edasist karjääri mitmekesiselt:
- Tootmis- või tippjuhina kalanduse või vesiviljeluse valdkonna ettevõtetes
- Spetsialistina kalanduse ja vesiviljeluse riikliku reguleerimise ja finantseerimisega tegelevates ametiasustustes (Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, PRIA, Veterinaar- ja Toiduamet, keskkonnakaitseorganisatsioonid)
- Akadeemilises karjääris magistrantuur -> doktorantuur -> töö õppejõuna või teadlasena ülikoolis või õpetajana kutseõppeasustuses
Aineid õpetavad veekogude, kalanduse ja vesiviljeluse parimad asjatundjad Eestis. Kaasatakse teiste kõrgkoolide õppejõude (Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool). Õppe kõrget professionaalset taset tõendab õppejõudude tunnustatus teaduspreemiate ja paljude rahvusvahelistes teadusprojektides osalemise kaudu. Õppes on hea tasakaal teoreetilise ja praktilise õppe vahel. Maaülikoolil on mitmeid välibaase, kus üliõpilased sageli viibivad. Neis on ka tänapäevasel tasemel veetranspordivahendid. Samas on õppetöö praktikas osalemas nii riiklikud kui ka eraettevõtted.
Mida tudengid õpivad?
• Globaalseid muutusi veeökosüsteemides ja nende mõju loodusressursside kasutamisele;
• Hüdrobioloogia ja hüdrokeemia aluseid;
• Veekogude elustikku ja ökotoksikoloogiat;
• Kalade bioloogiat sh kalade füsioloogiat, geneetikat, ökoloogiat, toitumist;
• Kalavarude haldamist ja püügitehnoloogiaid;
• Kalade käitlemist ja turustamist
• Vesiviljeluse, sh. kalakasvatuse tehnoloogiaid
• Akvaristikat.
Praktiline väljaõpe toimub hüdrobioloogia, kalanduse ja vesiviljeluse praktikate kujul. Palju praktilist õppetööd toimub Tartust eemal, näiteks Maaülikooli Limnoloogiakeskuses, mis asub Võrtsjärve kaldal. Vesiviljeluse praktika läbitakse kala- ja vähikasvandustes. Osa kalanduspraktikast toimub rannikumerel.
Üliõpilased kaasatakse aktiivselt kalanduse ja vesiviljeluse alasesse uurimistöösse.