Sissejuhatuseks
Eestis on probleemiks kodumaise maasikahooaja lühiajalisus ja kesksuvine maasika üleküllus, mille tõttu hinnad langevad kasumliku tootmise jaoks liiga madalaks. Põhjuseks on üle-eestiliselt levinud ühesugune kasvatustehnoloogia: avamaatingimustes kasvatatakse ühekordselt viljuvaid sorte. Innovaatiliseks lahenduseks oleks taasviljuvate maasikasortide kasvatamine tunnelkasvuhoones, kus maasikad valmivad varem. Kuna taasviljuvad sordid kannavad vilju kuni külmade saabumiseni, oleks võimalik maasikahooaega Eestis oluliselt pikendada.
Probleemid
Enamik taasviljuvaid sorte on aretatud Itaalias ja pole mõeldud põhjamaises kliimas kasvatamiseks, seega võib osutuda probleemseks taimede talvitumine. Maasikate kasvusubstraadina kasutatakse maailmas enamasti kas kookoskiupõhist substraati või turbasubstraati, kuid pole teada, kumb sobib Eesti kliimas maasikatele paremini. Oluline küsimus on ka tundmatute sortide meeldivus Eesti tarbijaile. Eestlased on harjunud pehmeviljaliste ja magusate maasikatega, mis on enamasti lameümmarguste või ümarkooniliste viljadega. Taasviljuvate sortide aretuses on peetud oluliseks viljade transpordikindlust ja pikka säilivusaega, seega on paljud sordid tugeva viljalihaga ja vähe magusad. Ka viljade kuju on sageli eestlastele mitteharjumuspäraselt piklikkooniline.
Katsete eesmärgid
- selgitada välja taasviljuvad maasikasordid, mis oleksid saagikad ja Eesti tarbijale vastuvõetava maitse ja aroomiga.
- selgitada välja taasviljuvatele sortidele sobivad kasvusubstraadid;
- selgitada välja, kas taasviljuvad sordid suudavad Eesti tingimustes talve üle elada.
Esimene hooaeg – substraatide ja tarbijale meeldivuse katse
Katse rajati 2017. aasta kevadel Tartumaale Aran PM OÜ kütteta tunnelkasvuhoonetesse. Katsesse võeti taasviljuvad maasikasordid `Diamante´, ´Cabrillo´, ´Harmony´ ja Hollandi sordiaretusfirma Fresh Forward uus aretis FF1604.
Taimed istutati maapinnast 1,2 m kõrgusel asuvatele istutuslavadele istutuskottidesse kahte kõrvutiasuvasse tunnelkasvuhoonesse, millest ühes kasutati turbapõhist kasvusubstraati ja teises kookoskiupõhist substraati. Taimede kastmine ja väetamine toimus tilkkastmissüsteemi abil.
Saaki korjati 2017. aastal 4. juulist kuni 26. septembrini iga kahe kuni kolme päeva tagant kokku 21 korda. Erinevate sortide meeldivus tarbijaile selgitati välja 13. juulil turbasubstraadilt korjatud viljadega. Maasikate välimust, maitset, magusust ja hapusust hindas 97 inimest.
Tulemused
Taimede saagikus sõltuvalt sordist ja substraadist
Turbasubstraadil kasvanud taimed olid oluliselt kõrgemad ja andsid ka oluliselt suuremat saaki. Eriti suur saagikuse erinevus oli ’Harmony’ taimede puhul (turbalt ja kookoselt vastavalt 502 ja 264 g taime kohta). Saagikus oli ka sorditi oluliselt erinev. Kõige suuremat saaki andis sort ’Harmony’ ja kõige väiksemat ’Cabrillo’. Aretis FF1604 ja sort’ Diamante’ jäid saagikuselt kahe eelpoolmainitu vahepeale. Kuigi taimed ei andnud Eesti keskmisega võrreldes palju suuremat saaki, siis hektari kohta saadi saaki väga palju rohkem, sest taimede istutustihedus oli palju suurem. Kui avamaal istutatakse ca 35 000 taime/ha, oli kasvulaudadel istutustihedus 50 000 taime/ha. Kõige saagikama sordi ’Harmony’ hektarisaak turbasubstraadilt oli 25t/ha. Eestis avamaal kõige enam kasvatatava ’Sonata’ esimene aasta saak varieerub olenevalt kasvukohast ja tootja kompetentsist vahemikus 5-10 t/ha.
Erinevate sortide viljade meeldivus tarbijale
Viljade omadused olid erinevad eelkõige vilja tugevuse ja maitseomaduste osas. Välimus oli tarbijate hinnangul kõikidel viljadel hea ja väga hea vahepealne. Maitseomadused seostusid eelkõige vilja magususega ja oluline oli ka see, et viljad ei oleks liiga kõvad. Tarbijad hindasid kõige magusamaks ja ühtlasi maitselt kõige meeldivamaks aretist FF1604. Viimane oli ka kõige pehmemate viljadega. Magususelt järgmiseks hinnati sorti ’Harmony’ ja võrdselt kõige vähem magusaks hinnati sorte ’Cabrillo’ ja ’Diamante’. Kuna ’Cabrillo’ oli väga kõva viljaga ja vähe magus, meeldis see tarbijatele kõige vähem.