Tere,

Minu nimi on Kalle Olli. Ma olen hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli juhataja ning magistriõppekava juht. Minu hea kolleeg, prof. Ingmar Ott juhib bakalaureuse õppekava. Me oleme nende õppekavade loomise juures kõrvuni sees olnud ja vastutame sisu ning kvaliteedi eest. Kui midagi ei meeldi, kaeba kõigepealt meile.

Mõlema õppekava nimi on "Kalandus ja rakendusökoloogia". Õppekavad ei tekkinud tühjalt kohalt. Need arenesid varasemate õppeavade, "Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia" ning "Kalandus ja vesiviljelus" sümbioosina.

Miks me need õppekavad tegime?
Sest: Euroopa roheline kokkulepe ja ÜRO 2030 säästva arengu tegevuskava on tulnud et jääda. 
See ei ole valik, see on möödapääsmatus. 
Ühiskonna tulevik on sini- ja rohemajanduse areng, või ei ole seda tulevikku üldse.
Meie õppetooli missioon on tagada veevarude säästev majandamine, bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja taastamine.

Oleme kokku pannud innovaatilise õppekava, kus õpetatakse veekeskkonna elustikku, toimimist, kliimamuutustega kohanemist ja nende mõjude vähendamist, keskkonnaseiret ja andmeteaduse arendamist.

Valmistame ette laiapõhjaliste rakenduslike teadmistega spetsialiste kalanduse ja vesiviljeluse sektorile ning maismaa ja veekogude bioresursside jätkusuutliku majandamise valdkondades. 

Eesmärk on bioressursside kestlik majandamine inimese elukeskkonda ja elukvaliteeti halvendamata. Ring- ja biomajanduslik ettevõtlus on kohanemisvõimeline ka globaalse muutuse tingimusis.

Õppekava struktuur:

Üldmoodul annab alusteadmised keskkonnakorraldusest ja biomajandusest. Õpetame majanduse toimimise üldisi põhimõtteid, ettevõtluse protsesse ja ärimudelite arendamist ning analüüsi.

Erialamoodul annab laiapõhjalise ülevaate ökoloogia põhiprintsiipidest ja rakendustest, tutvustab maismaa ja veekogude keskkondi ning elustikku. Samuti õpetab kalanduse ja vesiviljeluse aluseid. 

Nüüd on üliõpilasel vastavalt huvidele võimalik valida kolme suuna vahel: maismaa ökosüsteemid, vee ökosüsteemid, kalandus ja vesiviljelus. Siin on tudengil võimalus üheksa alammooduli vahel valides ise oma õppeplaan kokku panna.

Vabaainete moodul annab tudengile vabad käed valida mida iganes ka teistelt õppekavadelt.

Õppekava päädib lõputööga.

Õppekava kogu oma detailirikkuses vaata SIIT

Magistriõppekava on loodud teadmisel, et töötav tudeng on täna pigem reegel kui erand. Sessoonõpe võimaldab magistrikraadi omandada tööl käies kas kohe pärast bakalaureuse õppe läbimist või miks mitte, naasta õpingute ja enesetäienduse juurde oma karjääri keskfaasis.

Magistriõpe annab põhjaliku ettevalmistuse üliõpilase poolt valitava kolme spetsialiseerumise vahel:

1. Kalandus ja vesiviljelus — valmistab ette spetsialiste, juhte ja arendajaid kalanduse ning vesiviljeluse valdkondadesse. 
2. Veekogude rakendusökoloogia — lõpetajad suudavad prognoosida vee ökosüsteemide toimimist ja tulevikuprotsesse, tunnevad hüdrobioloogiat ja limnoloogiat kui oma taskut.
3. Maismaa rakendusökoloogia — lõpetajad on kodus maismaa ökosüsteemide toimimises ning võimaluste nägemises säästlikumaks majandamiseks.

Kõik lõpetanud on omandanud kriitilise teadusliku mõtteviisi ning suudavad teaduslike meetoditega läbi viia iseseisvaid uuringuid.

Valikule eelneb ühine erialamoodul, mis õpetab kõigile vajalikke üldpädevusi — ettevõtlus, äristrateegiad ja turundus, keskkonnajuhtimine, rakendusökoloogia ja globaalsed muutused, teadustöö alused ja meetodid.

Tavapäraselt on tudengil vabad käed vabaainete valikul.
Magistrikraadi annab lõputöö.
Õppekava kogu oma detailirikkuses on vaadatav SIIT

Kõige huvitavam on loomulikult doktoriõpe. Siin oled täiemahuline kolleeg teadlastega. Klassikalist õppetööd on vähe, teaduslikku uurimistööd palju. Doktorantuuri eesmärk on õppida lahendama probleeme, millel ei ole tänapäeval veel standartseid lahendusi.

Hüdrobioloogia eriala saab õppida doktorantuuri õppekaval "Keskkonnateadus ja rakendusbioloogia".