Uudse angerjamõrrasüsteemi katsetamine Võrtsjärvel
- Juhtimine
- Aianduse õppetool
- Elurikkuse ja loodusturismi õppetool
- Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetool
- Õpe
- Teadustöö
- Aruanded
- Institutsionaalsed uurimistoetused
- Publikatsioonid
- Riiklikud seired
- Projektid
- Hüdrobioloogilised kogud
- LakeAdmin
- Eesti järvede ja jõgede keskkonnaseire suutlikkuse tõstmine. 2012-2015
- Interkalibreerimine
- BONUS+
- WISER
- Piiriülese Gauja/Koiva vesikonna parema ühise haldamise tegevused
- VeeOBS
- Sisevete kalavaru hindamise metoodika täiustamine
- Angerjavaru ja rännete hindamine, varu hindamise metoodika tõhustamine siseveekogudel
- Angerja keemiline märgistamine
- Töönduskalade varu hindamiseks vajaliku baasi, töövahendite kaasajastamine ja varude hindamise metoodika täiustamine Eesti Maaülikoolis
- Meriforelli, jõesilmu ja siirdelise eluviisiga mageveekalade sigimistingimuste parandamine Loode-Eesti jõgedes, I etapp
- Ülemiste järve angerjate märgistamine ja ümberasustamine merre
- Eesti rannikumere reostuse hindamine kalade bioloogiliste kahjustuste kaudu
- Peipsi järve fosfori sisekoormuse uuringud
- Uudse angerjamõrrasüsteemi katsetamine Võrtsjärvel
- Nootade kasutamise võimalused kevadisel särjepüügil Peipsi ja Lämmijärve kaldavööndis
- Väheväärtusliku peenkala väärindamine
- Grantid
- Rakendusuuringud
- Töötajad
- Ajalugu
- Võrtsjärve Õppekeskuse järvemuuseum
- Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool
- Maastikuarhitektuuri õppetool
- Mullateaduse õppetool
- Taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetool
- Taimetervise õppetool
- Polli Aiandusuuringute Keskus
- Rõhu Katsejaam
Uudse angerjamõrrasüsteemi katsetamine Võrtsjärvel
Kogutud andmed aitasid võimalikult täpselt ära määrata ligikaudse kollase angerja ning hõbeangerja biomassi Võrtsjärves. Saadud tulemused näitasid, et ettekasvatatud angerjate (keskmine kaal asustamisel 9 g) keskmise asustusmahu 380000 isendit aastas (2002-2009 a. asustatud) ning kalastussuremuse F = 0,05 juures rändab Võrtsjärvest välja ca 62 tonni hõbeangerjat aastas. Siinkohal peab arvestama ka, et 12% sellest 380000 isendist moodustavad isased angerjad, mis ei kasvagi Võrtsjärvel kehtestatud alammõõtu (TL ≥ 55 cm) ning rändavad järvest välja. Püügimõõdus angerjavaru hinnanguliseks suuruseks järves on ligi 502000 isendit. Püügimõõdus angerjad kuuluvad Võrtsjärves põhiliselt vanusgruppidesse 6-14 (Järvalt et al, 2017), emaste hõbeangerjate väljaränne järvest intensiivistub 9-10 aasta vanuses. Ametliku püügisatistka järgi püüti viimastel aastatel (2013-2016) Võrtsjärvest ca 13 t angerjat aastas. Arvestades, et kutselisel mõrrapüügil oli samal perioodil angerja keskmiseks kaaluks 500 g, teeb see väljapüütud isendite koguarvuks ca 26000 aastas. Kui aga arvestada, et Võrtsjärvel jääb ca 40% angerjasaagist kirja panemata (Järvalt et al, 2016), muutub nii väljapüütud- kui väljarändavate angerjate koguarv. Lisades juurde ka kirja panemata 40%, siis oleks väljapüütud isendite arv aastas 36400 angerjat (F = 0,07) ning potentsiaalselt Võrtsjärvest välja rändava hõbeangerja biomass 59,7 t. Kindlasti on vaja angerjate väljarände hindamiseks võimalikult täpseid kutselise püügi andmeid.
Vanusemäärangutest selgus, et kasvukiirused on klaasangerjatena asustatud kaladel mõnevõrra kiiremad, kui ettekasvatatuna asustatud angerjatel. Võrtsjärve on viimastel aastatel (v.a. 2017) asustatud võimalusel nii klaas- kui ettekasvatatud angerjaid. On teada, et ettekasvatatud angerjatel võib olla esimesel järve-aastal raskusi loodusliku toiduga kohanemisel (Simon et al, 2013). Samas mõlema grupi sarnased konditsioonifaktorid Võrtsjärves ei anna kummalegi otsest eelist. Võib eeldada, et klaasangerjate suremus on asustamisel suurem, kui ettekasvatatud kaladel. Ruutmõrrapüükide andmetel jõuavad püügimõõtu ettekasvatatud angerjad 7 aastaselt. See tähendab, et arvestades looduslikku suremust M=0,10 (Dekker, 2015) kasvab ca 45% asustatud ettekasvatatud angerjatest järves püügimõõtu. Angerjate asustamine Võrtsjärve sõltub nii finantsvahenditest kui ka looduslikest mõjuritest. On tulnud ette aastaid, mil klaasangerjate asustamine on osutunud võimatuks, tänu tarnijate probleemidele vajaliku asustusmaterjali koguse hankimisel (Järvalt et al, 2017). Antud tööst selgus, et ettekasvatatud angerjad on võimelised Võrtsjärves edukalt püügimõõtu kasvama ning ka hõbeangerjana järvest välja rändama. Täpsemate tulemuste saavutamiseks angerjate vanuse ning asustamise edukuse hindamisel on soovitav tulevikus asustatavaid angerjaid massmärgistada SrCl2 lahuses. Massmärgistamine annab ümberlükkamatu info asustatud kalade vanuse ning kasvukiiruse kohta.
Uuringu tulemused näitavad, et parasiidiga A. Crassus on Võrtsjärves nakatunud 54% angerjatest. Kuigi angerjatel mõõdetud Fultoni konditsioonifaktori ja parasiidiga nakatumise vahel otsest seost ei leitud, on mitmetest uurimustest (Pelster, 2015; Marohn et al, 2013) teada, et A. Crassus mõjutab angerjate liikumist ning sellega seoses ka suureneb lisaenergia vajadus kuderändele asumisel. Keskmise nakatumise intensiivsuse Na=6 juures väheneb angerjate ujumiskiirus kuni 10% (Sprengel ja Lüchtenberg, 1991). Ujumiskiiruse vähenemisel ning kõrgenenud energiatarvel on otsene negatiivne mõju angerjate võimele Sargasso merre kudema jõuda.
Analüüsitud angerjate vereproovid näitasid, et kahjustusi tekitavate toksiliste ainete sisaldused järvevees ning –settes on madalad, andes tunnistust Võrtsjärvest kui kvaliteetsest elupaigast.
Antud tulemusi kajastatakse ka Eesti Angrjamajanduskava aruandes ning ICESi (Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu) Euroopa angerja töögrupi WGEEL aruannetes eelkõige väljarändava hõbeangerja biomassi hindamisel.
Lae alla projekti aruanne (3381 kb)
