- Juhtimine
- Aianduse õppetool
- Elurikkuse ja loodusturismi õppetool
- Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetool
- Õpe
- Teadustöö
- Aruanded
- Institutsionaalsed uurimistoetused
- Publikatsioonid
- Riiklikud seired
- Projektid
- Hüdrobioloogilised kogud
- LakeAdmin
- Eesti järvede ja jõgede keskkonnaseire suutlikkuse tõstmine. 2012-2015
- Interkalibreerimine
- BONUS+
- WISER
- Piiriülese Gauja/Koiva vesikonna parema ühise haldamise tegevused
- VeeOBS
- Sisevete kalavaru hindamise metoodika täiustamine
- Angerjavaru ja rännete hindamine, varu hindamise metoodika tõhustamine siseveekogudel
- Angerja keemiline märgistamine
- Töönduskalade varu hindamiseks vajaliku baasi, töövahendite kaasajastamine ja varude hindamise metoodika täiustamine Eesti Maaülikoolis
- Meriforelli, jõesilmu ja siirdelise eluviisiga mageveekalade sigimistingimuste parandamine Loode-Eesti jõgedes, I etapp
- Ülemiste järve angerjate märgistamine ja ümberasustamine merre
- Eesti rannikumere reostuse hindamine kalade bioloogiliste kahjustuste kaudu
- Peipsi järve fosfori sisekoormuse uuringud
- Uudse angerjamõrrasüsteemi katsetamine Võrtsjärvel
- Nootade kasutamise võimalused kevadisel särjepüügil Peipsi ja Lämmijärve kaldavööndis
- Väheväärtusliku peenkala väärindamine
- Grantid
- Rakendusuuringud
- Töötajad
- Ajalugu
- Võrtsjärve Õppekeskuse järvemuuseum
- Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool
- Maastikuarhitektuuri õppetool
- Mullateaduse õppetool
- Taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetool
- Taimetervise õppetool
- Polli Aiandusuuringute Keskus
- Rõhu Katsejaam
“Mere ja siseveekogude ökosüsteemiteenuste määramise ja kaardistamise metodoloogia väljatöötamine 2014-2015”
Töötatakse välja mere ja siseveekogude ökosüsteemiteenuste määramise ja kaardistamise metodoloogiad; koostatakse keskkonnaindikaatorite nimekiri ökosüsteemiteenuste seireks; leitakse valitud veekogude ökosüsteemiteenuste väärtused; koostatakse soovitused kaudsete hindamismetoodikate rakendamiseks veekogude ökosüsteemiteenuste väärtuse leidmisel. Neile eeltöödele tuginedes saab edasi liikuda elurikkuse kaitsele suunatud strateegiliste eesmärkide elluviimisele.
Euroopa Majanduspiirkonna (EMP; EEA) grant. Partnerid: Peipsi Koostöö Keskus (juhtpartner), Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut; Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut; Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut; Säästva Eesti Instituut; Keskkonnaagentuur; Norwegian Institute for Nature Research
Tööst võtavad osa järgmised EMÜ PKI Limnoloogiakeskuse töötajad: PhD. S. Vilbaste, prof. I. Ott, MSc. A. Rakko, BSc. K. Kalpus, PhD. K. Piirsoo.
„Ilmatsalu ja Rahinge paisjärvede limnoloogilise seisundi määramine 2014“
Töös kirjeldatakse kahte paisjärve, esitatakse nende eripärad, talitlemise peamised mõjurid, liikide seisund ning veekogu ökoloogiline seisund. Hinnatakse koormustaluvust. Antakse soovitusi paisjärvede seisundi tervendamiseks.
Lepingu tellija: Tähtvere vald.
Töödest võtsid osa järgmised EMÜ PKI Limnoloogiakeskuse töötajad: prof. I. Ott; PhD. H. Timm; PhD. H. Tammert; BSc. R. Laarmaa; MSc. M. Lehtpuu; MSc. T. Krause; MSc. A. Palm; MSc. M. Sepp, K. Ott; EMÜ vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia magistrant T. Teppo.
„Tartu Anne kanali seisundi uuring suplusvee kvaliteedi tagamiseks 2014“
Limnoloogiakeskuse ülesandeks oli Anne kanali ökoloogilise seisundi hindamine, setete kvaliteedi analüüs, varasemate andmete alusel sanitaarbioloogilise ja ökoloogilise seisundi analüüs Anne kanalis ja Emajões.
Lepingu tellija: AS Kobras.
Tööst võtsid osa järgmised EMÜ PKI Limnoloogiakeskuse töötajad: prof. I. Ott, MSc. P. Pall, PhD. H. Timm, MSc. T. Krause, MSc. A. Palm, MSc. M. Lehtpuu, MSc. M. Sepp, K. Ott, BSc. R. Laarmaa, MSc. K. Saar, MSc. A. Rakko.
„Prästvike järve limnoloogilised uuringud 2014“
Prästvike järve inventeerimine ja sekundaarreostuse ohu ulatuse selgitamine. Settest lähtuva sisereostuse teadasaamine võimaldab teha ettepanekuid rooalade võimalikuks niitmiseks või suure ohu puhul setete eemaldamiseks. Teiseks tegevuseks on Prästvike järve allikate faunistiline ja floristiline analüüs.
Tööde tellija: AS MAVES
Tööst võtsid osa järgmised EMÜ PKI Limnoloogiakeskuse töötajad: prof. I. Ott, PhD. H. Timm, MSc. M. Lehtpuu, MSc. M. Sepp, K. Ott, BSc. R. Laarmaa, MSc. K. Saar, MSc. A. Rakko. PhD. Sirje Vilbaste.
„Väikejärvede riiklik hüdrobioloogiline seire 2014. a.“
Vastavalt seireprogrammi ülesandele uuritakse 29 Eesti väikejärve. Järved võib jaotada rühmadesse uuringuprogrammi ja senise uurituse alusel.
Püsivaatlusjärved (11): Endla, Kooru, Nohipalo Mustjärv, Nohipalo Valgõjärv, Rõuge Suurjärv, Pühajärv, Viitna Pikkjärv, Ähijärv, Suurlaht, Uljaste, Tänavjärv
Vastavalt Veepoliitika Raamdirektiivi nõuete järgi ülevaateseire15 järves, kus sõltuvalt järvetüübist ja varasemast andmestikust on uuringute programm mitmekesine: Jõemõisa, Jõksi, Järise, Kaiavere, Kaiu, Saaremaa Karujärv, Kooraste Suurjärv, Lahepera, Lõõdla, Nõuni, Raigastvere, Saadjärv, Tamula, Uljaste, Vagula.
Lepingu tellija: Keskkonnaagentuur
Tööst võtavad osa järgmised EMÜ PKI Limnoloogiakeskuse töötajad: prof. I. Ott, MSc. P. Pall, PhD. H. Timm, MSc. T. Krause, MSc. A. Palm, MSc. M. Lehtpuu, MSc. M. Sepp, K. Ott, BSc. R. Laarmaa, MSc. K. Saar, MSc. A. Rakko, MSc. K. Maileht.