Euroopa rohevöö projekti visiooniks on luua Barentsi merest Musta mereni kulgev ökoloogiline võrgustik mis oleks ülemaailmseks piiriülese koostöö eeskujuks loodushoiu ja jätkusuutliku arengu vallas.
Rohevöö ühendab nii loodus- kui rahvusparke, biosfääri ja muid kaitsealasid aga ka rohevööle jäävaid kaitsmata alasid ning selle marsruut on valitud nõnda, et see paljuski ühtiks endise ida-lääne piiriga sümboliseerides nõnda ülemaailmseid püüdlusi ühtsuse, piiriüleste ühistegevuste ja jätkusuutliku arengu poole. Projektiga üritatakse luua paremat harmooniat inimtegevuste ja looduse vahel ja suurendada kohalike kogukondade sotsiaalmajandusliku arenemise võimalusi. Euroopa rohevöö on projekt, mis arvestab praeguste poliitiliste olude ja arengutega, keskendudes Euroopa kõige väärtuslikematele ja ohustatuimatele maastikele
Euroopa rohevöö projektist kasvas välja Baltic Green Belt projekt, milles osalevad mitmed organisatsioonid erinevatest riikidest, sealhulgas Eestist, Lätist ja Leedust. Eestis tegelevad projekti elluviimisega kolm organisatsiooni, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut, mittetulundusühing Läänerannik ning Eesti Looduskaitse Selts.
Projekti algfaasis kaaluti Eesti Rohevöö moodustamisel mitmeid erinevaid marsruute (rannik, läbi Eesti keskme jne) kuid nüüdseks on saanud selgeks, et selleks võiks siiski olla Eesti rannajoon koos saartega. Põhjuseks on nende alade range kontroll ning suletus endise Nõukogude Liidu ajal mistõttu on loodus ning mitmed pärandkultuuriobjektid neil aladel suhteliselt puutumatuna ning hästi säilinud.
Kuid nii aja- kui kultuurilooliselt ei ole võimalik mööda vaadata ka N-Liidu ajast ja pärandist, rannikul ja saartel leidub hulgaliselt näiteid endistest sõjaväerajatistest, hoonetest ja mõjutustest, millest paljud on praeguseks hetkeks muutunud omaette väärtusteks. Lisaks puutumatule loodusele, kultuuri- ja militaarpärandile leidub rannikualadel mitmeid uuemaid rajatisi, mis võivad olla nii vaatamisväärsuseks kui ka häbiplekiks, arvatavasti pole kellelegi võõrad artiklid ja lood peaaegu merre ehitatud majadest, ebaseaduslikult suletud kallasrajast, igaüheõiguse rikkumisest aga ka kõikidele kasutamiseks mõeldud RMK puhkerajatistest, matkaradadest jms. Selleks, et kõikidel inimestel nii praegu kui ka tulevikus säiliks (ja paraneks) võimalus nautida Eesti ranniku ja saarte suurepärast loodust on tarvis neid alasid säästlikult ja mõistlikult majandada, mida ei saa aga teha omamata ettekujutust tegelikust olukorrast. Siinkohal muutubki oluliseks Euroopa (ja Balti) rohevöö projekt pakkudes hulgaliselt võimalusi ja vahendeid (uuringute läbiviimiseks, rahvusvaheliste kogemuste saamiseks ning pakkumiseks, inimeste teadlikkuse tõstmiseks, erinevate huvigruppide kaasamiseks jpm) mis vastasel juhul oleksid piiratud ning eesmärgi saavutamine seetõttu raskendatud.
Rohkem infot on võimalik saada projekti rahvusvaheliselt või eesti kodulehelt ning projektipartnerite lehekülgedelt (vt eespool)
.
* Eesti Rohevöö rannikuala militaarobjektide kaardistus