- Juhtimine
- Aianduse õppetool
- Elurikkuse ja loodusturismi õppetool
- Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetool
- Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool
- Töötajad
- Teadustöö
- Projektid
- Bio- ja keskkonnakeemia labor
- Maastikuarhitektuuri õppetool
- Mullateaduse õppetool
- Taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetool
- Taimetervise õppetool
- Polli Aiandusuuringute Keskus
- Rõhu Katsejaam
Eesti rohevöö projekti raames kaardistati välitöödel pikki Eesti rohevöö marsruuti (rannik Narvast Noarootsini, Vormsi rannik, Hiiumaa avamere rannik, Saaremaa avamere rannik Soela väinast Salme külani) kõik seal olevad ehitised. Kaardistus toimus 200 m laiusel ribal rannajoonest. Kui mingi suurem ehitiste kompleks jäi ala piirile, kaardistati vaid 200 m riba sisse jääv osa. Kaardistusandmete põhjal loodud andmebaas sisaldab infot veidi üle 1500 objekti kohta.
Kulgedes mööda endist raudset eesriiet on Euroopa rohevöö (Eesti rohevöö sealhulgas) tihedalt seotud militaarpärandiga. Sellega seoses on siinsel lehel tehtud avalikkusele kättesaadavaks militaarobjektide väljavõte Eesti rohevöö andmebaasist. Kuna vastavalt metoodikale linnade halduspiirides kaardistamist ei teostatud, siis ei sisalda siin nähtav väljavõte andmeid näiteks Tallinna territooriumil paiknevate Peeter Suure merekindluse objektide kohta. Siinne väljavõte ei sisalda infot ka väikesaarte militaarobjektide kohta. Väljavõtte tegemisel majakaid, meremärke ja praeguseid Eesti Piirivalve rajatisi militaarobjektideks ei loetud.
Siinsel lehel olev andmebaasi väljavõte sisaldab koos märkustega infot umbes 350 militaarobjekti kohta. Valdav enamus neist on piirivalve vaatluspostid ja vaatlustornid. Nende rohkus võib tunduda üllatav aga tuleb meeles pidada, et ENSV rannik oli ühtlasi ka NSV Liidu välispiiriks. Kogu Eesti avamere rannik ja saared olid piiritsooniks, kus liikumiseks pidi mujal elav inimene loa taotlema.
Vaatluspost on üldistav termin, mis tähistab ehitist, kust piirivalve merd ja rannikut jälgis. Ehitised olid väga varieeruvad. Alates lihtsatest pisikestest telliskiviputkadest kuni massiivsete kolmekordsete majadeni. Lisaks mitmed vahepealsed variandid ning hoonete kompleksid.
Telliskiviputkade põhifunktsiooniks oli pakkuda piirivalvajale veidi kaitset ilmastikutingimuste eest. Kuna need nn putkad olid lameda katusega, siis tihti oli ehitise "lisavarustuseks" metallredel, et piirivalvur saaks katuselt kaugemale vaadata. Suuremate vaatluspostide koosseisu kuulus kas eraldi hoonena või suure hoone külgehitusena helgiheitja hoone. Enamasti oli sinna paigutatud suur helgiheitja, mida sai (enamasti mööda relsse) pimeduse saabudes valgustamiseks välja veeretada. Kasutusel oli ka vahepealne variant, kus paikset helgiheitjat polnud, vastavalt vajadusele veeti helgiheitjat haakes või veoauto kastis ühest vaatluspostist teise, kus see paigutati tasasele alusele või hoonesse. Näiteks Lääne-Saaremaal olid sellised graafiku alusel rannast randa sõidutatavad helgiheitjad tavaline nähtus. Suuri statsionaarseid helgiheitjaid pole Eestis kahjuks säilinud, küll aga on ühte järelveetavat helgiheitjat võimalik imetleda Eesti Vabadusvõitluse muuseumis Lagedil. Tornides ja suuremates vaatluspostides paiknesid radarid. Helgiheitjate ja radaritega varustatud vaatlusposte nimetati tehnilisteks vaatluspunktideks. Lisaks võimalike sissetungijate otsimisele kasutati helgiheitjaid ka paadiga ENSV-st põgeneda üritajate otsimiseks ja avastamiseks rannikult ja merelt.
Peale Eesti iseseisvuse taastamist sai ENSV piirivalverajatiste omanikuks Eesti piirivalve. Suur osa neist rajatistest polnud sellisel kujul piirivalvele enam vajalikud. Paljud mereäärsed kinnistud on praeguseks Siseministeeriumi poolt müüdud enampakkumistel erakätesse.
Tegelikult oli rannikul vaatlusposte veelgi rohkem, kui siinsel väljavõttel näha. Mitmed väiksed vaatluspostid on inimese ja ilmastiku koosmõjul hävinud ning osad metallsõrestikuga piirivalve vaatlustornid on demonteeritud.
Soovitusi kaardistuse mugavamaks uurimiseks
Siinsel lehel olevas pildigaleriis ja lehele riputatud Google maps kaartidel on objektid tähistatud samade numbritega. Numeratsioon algab Kirde-Eestist ja liigub kasvavas järjekorras mööda rannikut Saaremaale Sõrve säärde. Galeriis olevad pildid on pisipiltidena näidatud ka Google maps kaardiobjektide kirjetes.
Objektide nimetamisel on kasutatud asukoha külanimest või vallanimest tuletatud nime, mis võivad mõningatel puhkudel erineda kohalike inimeste poolt antud nimedest.
Siia lehele riputatud google maps kaartidel saab navigeerida ning sisse ja välja suurendada kaardi vasakus ülanurgas olevate nuppude abil. Töötab ka kaardi nihutamine vasakut hiireklahvi all hoides. Ilmselt on siiski natuke mugavam neid kaarte uurida Google maps originaallehel, kus töötab ka hiire rullikuga sisse ja välja suurendamine. Lingid Google maps originaallehtedele on toodud iga kaardi all (view ... in a larger map).
Kui teil on võimalik kasutada oma arvutisse paigaldatud programmi Google Earth (tasuta vabavara) siis saate mõlemad kaardid sealt originaallehtedelt omale ka kml failina alla laadida. Kui Te juba kasutate kaarte programmiga Google Earth, siis on seal soovitatav kasutada Maa-ameti tasuta wms teenust, mille abil saate kohati uduse satelliidipildi asemel kasutada aluskaardina detailseid ortofotosid. Link: Maa-ameti WMS Google Earth keskkonnas
kontakt: henri.jarv@emu.ee
Eesti Rohevöö militaarobjektid: Eesti põhja- ja looderannik
View 1. Eesti rohevöö militaarobjektid: Eesti põhja- ja looderannnik in a larger map
Eesti Rohevöö militaarobjektid: Vormsi, Hiiumaa ja Saaremaa
View 2. Eesti Rohevöö militaarobjektid: Vormsi, Hiiumaa, Saaremaa in a larger map