NB!!! Mullamuuseumi koduleht

Teadlikkus muldade omadustest, arengust, levikust ning seostest maastiku, taimkattega ja ökosüsteemi aineringetega on jätkusuutliku loodusressursside kasutamise eelduseks. Seega on äärmiselt oluline õppida ja võimalikult põhjalikumalt tundma muldade ülesehitust ja omadusi. Klassikaliseks võtteks muldade tundmaõppimisel on mullaprofiilide vaatlemine ja nende dokumenteerimine (kirjeldused, fotod, äigejoonised, karpmonoliidid), seostamine levikukaartide ja analüütilise andmestikuga. Mullamuuseum leiab aktiivset kasutust Eesti Maaülikooli õppetöös (iga-aastaselt enam kui 600 tudengi õpetamisel).

Teaduskogude poole pealt on suurima väärtusega süstematiseeritult arhiveeritud mullaproovide kogu ning selle analüütiline andmestik. Mullaproovide kollektsioonide säilitamine on vajalik selleks, et oleks võimalik jälgida muudatusi muldkattes, sest vanadest proovidest on hiljem võimalik teha kordusanalüüse, kasutades uusi täiustatud metoodikaid. Samas on võimalik samadelt aladelt võtta kordusproove, kuna on olemas välipäevikud muldade kirjelduste ning alade taustaandmetega. Samuti võimaldab sellise kollektsiooni ja taustamaterjali olemasolu arendada koostööprojekte teiste teadusasutustega.

• Mullamonoliidid
  Eksponeeritud on 133 mullaprofiili. Eestis esinevad kogus olevad mullad hõlmavad kokku 41 mullaliiki, s.o. ligemale poole Eesti mullaliikidest. Arvestades erinevate muldade pindala järgi, võib öelda, et käesolevas muldade kogus on liigi tasemel esindatud ligikaudu 83% Eesti muldadest. Eksponeeritud monoliitidest 15 on võetud väljast poolt Eestit ning nad kajastavad 11 Eestis mitteesinevat mullaliiki. Mullamonoliitide juures on esitletud Eestimaa erineva muldkatte ja maastikuga piirkondi kajastav maalide kogu.
  Muuseumis eksponeeritud mullaprofiilide  ja Eesti muldade omaduste kohta on koostatud elektrooniline CD-seeria, mis on Internetist vabalt kättesaadav Eesti muldade digitaalne kogu.
  Lühiartikkel: CD-5: Mullamonoliitide kogu.
   
• Kaardid
  Mullastiku ja keskkonnahoiuga seotud kaartide kogu suuremõõtkavalistest mullastikukaartidest (1:10 000) kuni globaalsete teemakaartideni.
   
• Mineraalid ja kivimid
  Õppetöös kasutatav mineraalide ja kivimite kollektsioon.
   
• Väetised
  Eestis aastakümnete jooksul kasutust leidnud väetiste kollektsioon.
   
• Mullaproovide arhiiv.
  Proovid on säilitatud EMÜ mullateaduse ja agrokeemia instituudi hoiuruumis kappides pappkarpides või paberkottides. Mullaproovid on õhukuivad, valdavalt homogeniseeritud ja sõelutud läbi 1 mm (hilisematel aastatel 2 mm) sõela. Säilitatakse paljude mullateadlaste (akad. L. Reintam, prof. R. Kõlli jpt) poolt alates 1950ndatest uurimisaladelt ja -katsetelt kogutud mullaproove. Suurimaks mullaproovide koguks mullamuuseumis on RPI Eesti Põllumajandusprojekt Mullastiku uurimise osakonna põllumuldade proovid, mida on kokku ca 15000 proovi (võetud aastatel 1983–1994). 2008.a. alustati arhiveeritud mullaproovide katalogiseerimist ning analüütilise andmestiku seostamist elektroonilisse andmebaasi akadeemik Loit Reintam kogust.
  Põhjalikum ülevaade Eestis arhiveeritud muldade kollektsioonidest (Köster, Kõlli 2004).
   
• Raamatukogu.
  Erialased diplomitööd, dissertatsioonid, teadustöö aastaaruanded, uurimistööde lõpparuanded, ajakirjad.