Doktorandid

	Jordi Escuer Gatius	jordi.escuer@emu.ee
	Juhendajad:
	Teema:
	Lühiülevaade:

	Kerttu Tammik	kerttu.tammik@emu.ee
	Juhendajad:	Karin Kauer ja Alar Astover
	Teema:	Põllumuldade orgaanilise aine stabiilsus
	Lühiülevaade:

	Gheorghe Stegarescu (gheorghe.stegarescu@student.emu.ee)
	Juhendajad: Endla Reintam ja Tõnu Tõnutare
	Teema: Mulla struktuuriagregaatide stabiilsust mõjutavad tegurid/Factors affecting soils structural stability
	Lühiülevaade:

Good soil aggregate stability is an essential indicator of high organic matter and high yield. One way of increasing soil aggregate stability is to incorporate in the soil, cover crops as fresh soil organic matter. The fast decomposition of readily accessible fresh organic matter improves microbial activity and has a transient effect on aggregate stability. Also, during their growth cover crops exude root exudates (polysaccharides, lipids, etc.) which serve as an organic matter source for microorganisms. In exchange, microorganisms produce aggregates binding agents. The pathways of the organic matter sources in the soil are complex and still hard to predict. In the experiments in Estonia as well in Latvia and Lithuania the incorporation of cover crops had a negative or no effect on the soil aggregate stability. The reasons for such kind of results are still unknown. Our research project aims to identify the effect of different cover crops on the soil aggregate stability in a sandy loam soil by taking into consideration the effect of such factors as crop residues biochemical composition, soil conditions and soil biological properties.

The main research goals of the project are:

• to study the effect of decomposition rates of different cover crops on the soil aggregate stability;
• to evaluate the effect of plant glucosinolates compounds on the soil microbial activity and soil aggregate stability;
• to study the role of the root exudates exuded by cover crops in soil aggregation and soil aggregate stability;
• to investigate the effect of the soil phosphatase on the soil aggregate stability.

	Mihkel Are	mihkel.are@student.emu.ee
	Juhendajad:
	Teema:
	Lühiülevaade:

	Pavel Covali	covali@emu.ee
	Juhendajad:
	Teema:
	Lühiülevaade:

	Sandra Pärnpuu (sandra.parnpuu@emu.ee)
	Juhendajad: Endla Reintam, Karin Kauer ja Priit Tammeorg
	Teema: Biosöe mõju põllumulla füüsikalis-keemilistele omadustele ning jäätmeväetiste efektiivsusele
	Lühiülevaade:

Kogu maailmas otsitakse lahendusi, millega leevendada kliima soojenemist ja põllumuldade viljakuse vähenemist. Suurt tähelepanu on pälvinud biosüsi, sest see võimaldab atmosfäärist seotud süsinikku kasutada mulla orgaanilise süsiniku sisalduse tõstmiseks. Lisaks on biosöel positiivne mõju tervele reale mulla füüsikalis-keemilistele näitajatele. Kuigi biosütt on viimasel kümnendil uuritud kogu maailmas väga intensiivselt, ei ole siiani päris selge, milline on selle tegelik mõju mullaomadustele. Valdav osa senistest uuringutest on olnud lühiajalised, mistõttu iseloomustavad nende tulemused biosöe mõju ainult mulda viimise järel. Biosöe omadused mullas muutuvad ja samuti võib selle mõju mullaomadustele ajas muutuda, kui pärast biosöe mulda viimist hakkavad selle osakesed mullaprofiilis aja jooksul ühtlasemalt jaotuma.

Seni on biosütt mulda viidud kas puhtal kujul või segatuna mõne orgaanilise väetisega. Ei ole teada, millise efekti annab biosöe lisamine puu- ja põlevkivituhale. Mõlemad tuhad on Eestis tuntud kui lubiväetised. Biosöe lisamine võib nende mõjuspektrit mullale laiendada, seda nii biosöes sisalduva stabiilse süsiniku, toiteelementide kui ka biosöe füüsikaliste näitajate tõttu.

Käesolevas doktoritöös käsitletakse i) biosöe mõju dünaamikat näivleetunud mulla füüsikalis-keemilistele näitajatele 9 aastat kestnud katsest kogutud andmete baasil ja ii)  biosöe mõju  puu- ja põlevkivituha väetusomadustele.

Täpsemalt uuritakse:

• mulla poorsuse, vee- ja katioonide neelamismahutavuse, lasuvustiheduse, agregaatsuse jt näitajate muutumist 9 aasta vältel pärast biosöe laotamist;
• muutusi, mis toimusid mullas biosöe pinnal funktsionaalsete rühmade arvus ja koosseisus;
• biosöe lisandi mõju puu- ja põlevkivituhast toitainete vabanemisele ja taimede poolt omastamisele ning mulla füüsikalis-keemilistele näitajatele.