Globaalne kliimamuutus põhjalaiuskraadidel, k.a. Eestis, tähendab tulevikus soojemaid lühema lumikatte kestusega talvi, pikemat kasvuperioodi ning tänu kasvavale sademete hulgale ka kõrgemat õhuniiskust ja suuremat mullavee kättesaadavust. Antud projekti käigus kontrollitakse peamist hüpoteesi, et need muutused suurendavad eriti oluliselt krüptogaamide, eelkõige sammalde ja samblike produktiivsust. Kuna krüptogaamide osakaal paljude ökosüsteemide produktiivsuses on väga suur, 10-90% põhjalaiuskraadidel, siis eeldatavalt näitavad antud projekti tulemused, et ulatuslike maismaa-alade primaarne produktsioon kasvab kliimamuutuste tõttu palju suuremal määral kui senini arvatud. Antud töö annab samuti uudset informatsiooni krüptogaamide stressitolerantsuse ja biogeensete lenduvate ühendite emissioonide kohta, täiendades sellega oluliselt arusaama taimestiku rollist suureskaalalistes biosfääri-atmosfääri vastasmõjudes (aerosoolide, pilvede teke).
Teaduse tippkeskus EcolChange – Globaalmuutuste ökoloogia looduslikes ja põllumajanduskooslustes on loodud Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli koostöös. Tippkeskuse teaduseesmärk ulatub globaalmuutuste ökoloogia uurimisvaldkonnas molekuli tasandist kuni bioomi tasandini. Tippkeskuses osaleb viis teadusrühma ja üks individuaalteadlane. Tippkeskust juhib professor Ülo Niinemets, juhtivaks asutuseks on Eesti Maaülikool.
Varaste põllukultuuride järgselt jääb muld pinnakatteta ja sellega kaasneb toitainete leostumine pinna- ja põhjavette. Üheks leostumiskadude vähendamise võimaluseks on vahekultuuride kasvatamine, et need seoksid mullas olevaid ioone ja vett ning kokkuvõttes viiksid nende leostumise vähenemiseni. Talvise pinnakaetuse suurendamiseks on oluline kasvatada talvituvaid vahekultuure, mille liikide sobivus on meie kliimas piiratud. Seetõttu uurime Euroopas kasvavaid talvituvaid vahekultuure, mis võiksid sobida ka Eestis kasvatamiseks (näiteks talivikk, talihernes, harilik esparsett).
Globaalne kliimamuutus tähendab, et mitmete keskkonnatingimuste samaaegset muutumist, millele taimed reageerima on sunnitud. Liikide tolerants ja kohanemisvõime aga varieeruvad oluliselt, mistõttu vajame informatsiooni erinevate taimerühmade fotosünteesi mõjutavate faktorite kohta. Praegused tuleviku taimestikku ennustavad mudelid aga jätavad välja olulise faktori - mesofülli juhtivuse. Selle projekti raames uuritakse fotosünteesi limiteerivaid faktoreid rõhuga mesofülli juhtivusel ja anatoomial 120 paljaseemnetaimeliigil. Lisaks modelleeritakse haruldaselt säilinud lehefossiilidelt mesofülli juhtivust sama perekonna ja eellasliikidel. Peamine küsimus on, millisel määral on paljasseemnetaimedes fotosüntees limiteeritud mesofülli juhtivuse poolt, kui plastiline on nende leheanatoomia ja kuidas on see mõjutanud mesofülli juhtivust ning lehtede funktsioneerimist Maa geoloogilises ajaloos erinevate CO2 ja temperatuuri tasemete juures.
Increasing urban human populations lead to further development of urban centers with consequent loss of green spaces, causing strong alterations of ecosystem processes and trophic interactions. Yet urban green areas have been shown to support native biodiversity, enhance ecosystem functions and provide important ecosystem services. Moreover, urban green and blue infrastructures (GBI) contribute to human well-being. The high proportion of impervious surfaces makes urban GBI fragmented and isolated. GBI enhance the permeability for both biodiversity and citizens through dense and hostile urban matrices. In a hearing phase of this project municipal authorities have highlighted their need of guidance on the implementation, managing and restoring of GBI. The main objective of our BIOVEINS proposal is to use functional diversity (FD) to highlight the mechanisms underpinning the link between GBI, taxonomic diversity (TD) and ecosystem services (ESs) provisioning, and to provide, together with local stakeholders, the ecological and interdisciplinary knowledge to identify the critical features of GBI, to guide the establishment, management and restoration of GBI, and to mitigate the effects of major urban global challenges, like habitat fragmentation, air pollution, and urban heat island.