Ajalugu

Taimetervise õppetooli ajalugu

Eesti Vabariigi algusaastail polnud  ühtset taimekaitse juhtimise süsteemi.

  • 1921 pandi alus taimekaitselisele teadustööle Tartu Ülikoolis, kus rajati rakenduszooloogia kabinet.
  • 1921 - 1944 oli rakenduszooloogia  katsejaama juhatajaks Karl Zolk (Kaarel Leius).
  • 1922  loodi Tartu Ülikooli Põllumajandusteaduskonna Taimehaiguste Katsejaam, mille juhatajaks oli professor Teodor (Fjodor) Bucholtz. 
  • 1924  oli katsejaama juhatajaks prof. Hugo Kaho
  • 1925 – 1929 oli katsejaama juhatajaks prof. Nikolai Rootsi.
  • 1930 hakkas taimehaiguste katsejaam osalema teravilja-, kartuli- ja heinaseemnesortide tunnustamise töös ning levitas haigusvaba seemnematerjali.
  • 1938 hakkas kehtima uus ülikooliseadus, mille alusel senine taimekasvatuse dotsentuur muudeti taimehaiguste professuuriks. Erakorralise professori E. Lepiku juhitavad taimehaiguste kabinet ja fütopatoloogia katsejaam said nimeks vastavalt taimehaiguste instituut ja taimehaiguste katsejaam.
  • 1942  edutati Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna taimehaiguste erakorraline professor dr. sc. nat. Elmar Lepik sama  õppetooli korraliseks professoriks.
  • 1935 kehtestati Eesti taimekaitse riiklik korraldus taimekaitseseadusega.
  • 1937 ühines Eesti rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooniga ja võeti vastu ka taimekaitseseadus. See nägi ette vastava eriasutuse moodustamise põllutööministeeriumi juurde, millega vähenesid ülikooli ülesanded taimekaitse üldjuhtimisel ja taimekarantiini rakendamisel.
  • II Maailmasõja järel tegutses Tartu Riiklikus Ülikoolis taimehaiguste ja põllumajandusbotaanika kateeder, mida juhatas dots. August Marland, ja rakenduszooloogia ja entomoloogia kateeder, mida juhatas v.-õp. August Eenlaid.
  • 1951 Eesti Põllumajanduse Akadeemia moodustamisel jätkasid eksisteerimist mõlemad kateedrid.
  • 1951 - 1970 juhatas botaanika ja fütopatoloogia kateedrit prof. A. Marland
  • 1970 – 1975 juhatas botaanika ja fütopatoloogia kateedrit dots. Kaljo Kivi
  • 1955 - 1976 juhatas entomoloogia ja aianduse kateedrit dots. A. Eenlaid.
  • 1976 teadus- ja õppetöö paremaks korraldamiseks ühendati entomoloogia ja aianduse kateeder ning botaanika kateedri fütopatoloogia osa aianduse ja taimekaitse kateedriks
  • 1979 taasühines fütopatoloogia õppeaine reorganiseeritud botaanika ja rohumaaviljeluse kateedriga.
  • 1992 EPAst sai EPMÜ, teaduspõhise õppe organiseerimiseks moodustati eelkäsitletud erinevate taimekaitseliste allüksuste ning TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi rakendusentomoloogia ja putukate ökofüsioloogia laboratooriumite baasil taimekaitse instituut.
  • 1992 - 1996 juhatas instituuti Uno Siitan.
  • Alates 1996 juhatas instituuti  prof. Anne Luik.
  • 2005 EPMÜst sai EMÜ, struktuurireformi käigus muudeti instituut taimekaitse osakonnaks.
  • Alates aastast 2008 juhatab osakonda prof. Marika Mänd
  • 1. septembril 2017 moodustatakse Eesti Maaülikooli restruktureerimise käigus taimekaitse osakonna baasil taimetervise õppetool

Õppetool jätkab nii kvalifitseeritud taimekaitsetöötajate koolitamist kui nende kvalifikatsiooni tõstmist, hoides kontakte teiste uurimisasutustega ning korraldades nii rahvusvahelisi kui ka vabariiklikke teadusüritusi. Kõik teadustöötajad õpetavad ainekursuste osi ja on kraadiõppurite juhendajad.