9. septembril avati Maaülikooli peahoone teise korruse fuajees Šveitsi maastikuarhitektuuri näitus "The Swiss Touch in Landscape Architecture". Praeguseks on näitus küll läbi saanud aga kõigil huvilistel, kes avaüritusele ei jõudnud, on nüüd võimalik järelvaadata avamisel peetud loengu videosalvestust. Šveitsi maastikuarhitekt Michael Jacob pidas näituse avamisel kolmveerandtunnise inglisekeelse loengu, kus kirjeldas arhitektuuri ja looduse vastasseisu, mille pinnalt maastikuarhitektuur on tekkinud. Loengu videosalvestus on järelvaadatav Eesti Maaülikooli videoarhiivist: http://video.emu.ee/michaeljakob9092014.html
Arhitektuur on pärit maalimavaatest, mis nägi loodust ähvardava, müstilise ja ohtlikuna – korrastatud ja ehitatud keskkond pakkus selle segase maailma eest turvalist kontrollitud kaitset. Maastikuarhitektuur sündis aga valgustusajastul, mil loodust hakati kirjanduses ja kunstis idealiseerima ning romantilise pelgupaigana kujutama. Šveitsi Alpide müstilist ilu sooviti kopeerida kogu Euroopas ning maastikuarhitektuur sündis looduse imiteerimise kunstina. Ka tänapäeval õhkame unistavalt pastoraalse maamaastiku poole, otsides iga võimalust seda linnas imiteerida parkide ja haljasalade näol. Loodus ja arhitektuur on segunenud ning maastikuarhitektid otsivad tasakaalu nende kahe stiihia vahel. 20. sajandi maastikuarhitektuuris on Šveitsil olnud võtmeroll. Uusi lähenemisi maastikukujundamisele luuakse seal ka tänapäeval.