Raske haigus viis 10. märtsil meie seast 66-aastase geneetiku ja kalandusteadlase, Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Tiit Paaveri.
Paaver sündis 9. augustil 1952. aastal Tartus. Ta lõpetas aastal 1975 Tartu Riikliku Ülikooli geneetika erialal ning kaitses 1980. aastal bioloogiateaduste kandidaadi kraadi Leningradi Riiklikus Ülikoolis biokeemilise geneetika alal.
Looduse juurde tõid Paaveri bioloogist ema ja akadeemikust isa. Eriline roll tulevase professori maailmapildi kujundamisel oli aastal 1974 Tartu Ülikooli tudengite loodud teoreetilise bioloogia ringi koondunud sõpruskonnal.
Paaver töötas Eesti Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudi Võrtsjärve Limnoloogiajaamas kuni 1990. aastani teaduri-, vanem- ja juhtivteadurina, kus tema uurimisteemad olid seotud kalade geneetikaga. Väga oluline osa Paaveri tööalasest karjäärist oli seotud Eesti Maaülikooliga, kus ta aastatel 1990 – 2014 juhtis kalakasvatuse osakonda (praegune vesiviljeluse õppetool) ning töötas dotsendi ja professorina. Tema uurimistöö valdkondadeks olid sel perioodil kalade ja vähkide bioloogia ning kasvatustehnoloogiad. Samuti Eesti kalafauna ja kalanduse ajalugu.
Ta publitseeris rohkem kui 70 teadus- ja populaarteadusliku artikli ning oli mitmete monograafiate, õpikute ja käsiraamatute autor või kaasautor. Tema juhtimisel käivitati EMÜs kalakasvatusalane õpe ning tema juhendamisel ja kaasjuhendamisel kaitsti viis doktoritööd ning üle 30 diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja teadusmagistritöö. Paaver osales aktiivselt ka teadusorganisatsioonilises ja -administratiivses tegevuses: ta oli Eesti Teadusfondi nõukogu liige ja selle põllumajandusteaduste ekspertkomisjoni esimees, Eesti Vabariigi teaduspreemiate komisjoni liige, EMÜ nõukogu liige, EMÜ põllumajandusteaduste doktoritööde kaitsmiskomisjoni esimees, Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liidu asutajaliige ja juhatuse liige. Teda tunnustati Eesti Vabariigi teaduspreemiaga (2003) ja Valgetähe IV klassi ordeniga (2010).
Paaveri särav ja äärmiselt laia silmaringiga isiksus, tema heatahtlikkus, sõbralikkus ja avatus jäävad alati meiega. Jagame tema lähedaste leina raske kaotuse puhul.
Vesiviljeluse ning hüdrobioloogia ja kalanduse õppetoolide nimel,
prof. Riho Gross