Uudised

Nädalalõpul selgusid Eesti Maaülikooli tänavuse tudengite koduveinikonkursi parimad. Žürii hinnangul oli selleaastane konkurss kõrgetasemeline ja tõstis au sisse mitmeid kodumaiseid vilju.

Kokku jõudis žürii ette 21 veini, millest enim (10) oli valgeid. Veel hinnati seitset punast, kaht roosat ning kaht vahuveini. Toorainena oli kasutatud nii õuna, pirni, viinamarja, aga ka erinevaid sõstraid, maasikaid, vaarikaid, arooniaid ja rabarberit. Jookidele pandi viiepallisel skaalal hindeid välimuse, lõhna ja maitse alusel. Eraldi arvestuses tunnustati ka pudeli kujundust.

Võitjaks osutus Vesse Põllu kääritatud mustsõstravein "Must reede". Tema kannul pälvis teise koha Doris Turk veiniga "Vaarikane mustsõstar" ning kolmas koht läks jagamisele. Hinnangutelt jõudsid pronksisele kohale Heiki Jaanuska õunasiider ja vahuvein ning Erle Tennokene ,Öövahetus'.

Kujunduse poolest meeldisid žüriile enim Vesse Põllu "Must reede" ja Erle Tennokene "Öövahetus". Viimane kirjeldas ilmekalt ühe veterinaari öövahetuse ajal kogetud emotsioone ning see liigutas žürii hingekeeli. Kujunduse poolest leidsid äramärkimist ka Heiki Jaanuska kaks õunaveini: vahuvein ja siider. Need olid nii välimuselt kui maitselt justkui valmis tooted, mis jääksid silma ka kaubandusvõrgus.

Žürii koosseisu kuulusid aianduse professor Kadri Karp, kes on juba üle kümne aasta tegelenud viinapuude uurimisega. Samuti õppeprorektor professor Endla Reintam, kelle teadustöö on muu hulgas käsitlenud viinamarjaistanduse muldi. Lisaks nooremteadur Mariana Maante-Kuljus, kes alustas viinapuude uurimisega doktoriõppesse astudes.

Veel kuulusid hindajate hulka veinitootja ja sommeljee Janika Ilves, toiduainete tehnoloogia magistriõppe tudeng Gertrud Kask, bakalaureuseõpet esindas põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise tudeng Merko Kärp ning Risto Mets maaülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonnast.

"Kus küll saab sellist asja õppida?" kuulevad maaülikooli veinimeistrid sageli küsimust, kui keegi võõras on maitsnud nende jooke. Vastuseks kõlab, et maaülikoolis. Aianduse õppetoolis tegeletakse paljude teiste uurimissuundade kõrval ka küsimusega, kuidas säilitada kodumaiste puuviljade ja marjade väärtuslikke omadusi ning vein on üheks võimaluseks.

Aianduse õppetooli juht professor Kadri Karp märkis, et veinitegemise ja ka veinikonkursi eesmärk ei ole kindlasti innustada kedagi alkoholi tarbima. Küll aga teadvustada kodumaiste viljade kõrget väärtust, tõsta veinikultuuri ja anda läbi konkursi veinitegijatele konstruktiivset tagasisidet.

Tasapisi on Eestimaisele veinile tekkinud teadlik austajaskond, kes hindab kõrget kvaliteeti ja oskab väiketootjate panust hinnata. Veiniturg on pidevas arengus, kinnitas Kadri Karp. Nii näiteks tõusevad traditsioonilise õuna kõrvale üha jõulisemalt pirn. Otsitakse aga ka mõrkjamaid nüansse ning must sõstar, mis on üks vitamiinirohkemaid marju üldse, on kahtlemata mari, mis just mõrususe vallas võib pakkuda väga suuri variatsioone.

Trendikad on jätkuvalt rabarber, mis tuli ja võitis. Tõusjad on söödav kuslapuu ja aroonia ning üha rohkem katsetusi tehakse ka ebaküdooniaga.

Koduveinikonkursil saavad traditsiooniliselt osaleda maaülikooli tudengid ja töötajad nii enda kui ka perekonnaliikmete valmistatud veinide ja siidritega. Osalejaid autasustatakse auhindade ja diplomitega veebruarikuisel viinamarjade infopäeval.

Tudengite koduveinikonkursi toimumisele aitavad kaasa Valgejõe Veinivilla, Murimäe Veinikelder ja Eesti Maaülikooli aianduse õppetool.