Uudised

Eesti Maaülikooli senat valis kaasava planeerimise nooremprofessoriks Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi lektori Monika Suškevičsi. Ta on esimene, kes alustab oma ametikohal tööd tenuurirajal eesmärgiga liikuda professori kõrgematele astmetele, et jõuda viimaks tenuuri.

Suškevičsi uurimisvaldkonnaks on kaasamine, mis on viimastel kümnenditel Eestis muutunud üldise keskkonnakorralduse, aga ka spetsiifilisemate valdkondade – nagu loodushoid, keskkonnamõjude hindamine ja ruumiline planeerimine – õigusruumi ja tegevuspraktika oluliseks osaks. Kaasamist saab tema sõnul mõista kui avalikkuse ja erinevate huvirühmade osalust riigivalitsemist puudutavates küsimustes.

Sellealase professuuri ja seonduva uurimisrühma väljaarendamine Eesti Maaülikoolis aitaks kaasa kaasaegsete metoodikate kasutamisele teadus- ja õppetöös. Ühtlasi aitaks see metoodikaid edasi arendada nii meta-uuringute (näiteks süstemaatilise kirjandusülevaate metoodika) kui ka primaarandmestike kogumise (kvalitatiivsed meetodid, sh osalusvaalus, intervjuud) mõistes.

Õnnitleme Monika Suškevičsit ja soovime talle palju edu edasises teadustöös.

Nooremprofessoriks valimisele eelnenud venia legendi loengu salvestust on võimalik huvilistel ka järelvaadata:

• Monika Suškevičs - Climbing up Arnstein's ladder, or co-creating change? Learning from theory and participatory environmental governance practices in Estonia and other Eastern European countries (19.10.2020)

Kaasamise „redelilt“ koosloomeni: avalikkuse kaasamise idee ja praktika keskkonnakorralduses, näited Eestist ning mujalt Ida-Euroopast
Avalikkuse kaasamine ja osalus on mõisted, mille sisu ja praktikat on paljuski mõjutanud 1970ndate linnaplaneerimisest pärinev kontseptsioon. Selle kohaselt on kaasamine kui „redel“, kus saab eristada tasandeid selle alusel, kuivõrd jaguneb otsustusõigus osalejate vahel. Kas selline mudel sobib ka tänapäeva keskkonnademokraatia tegelikkusse? Loeng annab ülevaate olulisematest avalikkuse kaasamise ja osaluse mõistetest ning selgitab näidete abil nende võimalusi analüüsima kaasamist-osalust Eestis ja teistes (Ida-)Euroopa riikide keskkonnavaldkonna praktikates, nt ruumilises planeerimises, taastuvenergeetika ja looduskaitse kontekstis.​